Antiikmütoloogia

Kunstiajalugu

Soovitatav kirjandus:

*Hamilton: „Antiikmütoloogia“

Mõisted:

12 peajumalat
Kreeka mütoloogia	Rooma mütoloogia	Valdkond	Sümbol
Zeus	Jupiter	Peajumal. Taeva-, vihma-, tuulte-, piksejumal	Piksenool, tammelehed, kotkas
Hera	Juno	Taeva- ja abielu jumalanna	Ilu, diadeem, lehm, paabulind
Poseidon	Neptunus	Merejumal	Kolmhark, hobune
Hades	Pluto	Allmaailmajumal	Granaatõun
Hestia	Vesta	Maa- ja viljakusjumalanna	Viljapead
Ares	Mars	Sõjajumal	Relvad, kilp, kiiver
Athena	Minerva	Tarkusejumalanna	Kiiver, oda, öökull
Apollon	Apollo	Valguse-, kunsti- ja ennustusjumal	Lüüra
Aphrodite	Venus	Armastus- ja ilujumalanna	Peegel, lilled
Hermes	Mercurius	Teekäijate ja kaupmeeste jumal	Tiivulised sandaalid ja kübar
Artemis	Diana	Jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna	Jahikoer, vibu, nooled, emahirv
Hephaistos	Vulcanus	Tule- ja sepatööjumal	Sepavasar, tangid

Heraklese 12 vägitegu - Nemea lõvi tapmine; Lerna hüdra tapmine: Keryneia hirve kinnipüüdmine: Erymanthose metssea kinnipüüdmine; Augeiase tallide puhastamine; Stymphalose lindude tapmine; Kreeta sõnni kinnipüüdmine; Diomedese hobuste äratoomine; Hippolyte vöö äratoomine; Geryoni kariloomade äratoomine; Hesperiidide õunte äratoomine; Kerberose äratoomine

9 muusat
Nimi	Valdkond	Sümbol
Kalliope	Eepiline luule ja kangelaslaulud	Sulg käes
Erato	Armastuslaulud	Lüüra
Polyhymnia	Pühad hümnid	Mõtlik nägu
Euterpe	Lüürilised laulud	Kaksikflööt
Thaleia	Komöödia	Naeratav mask
Melpomene	Tragöödia	Kurvastav mask
Terpischore	Tants	Lüüra
Kleio	Ajalugu	Kirjarull
Urania	Maateadus	Maakera

• Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“?

  • Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel.

  • Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.

• Achilleuse kand – Achilleuse ema Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.

• Ariadne lõng - Ariadne armastatu Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes labürindis elavale Minotaurusele söögiks antakse. Theseus plaanis koletise tapmist ning Ariadne soovitas tal sissepääsu külge lõngakera ots kinnitada ning edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus tegigi nii ning tappis koletise. Ariadne lõngaks nimetatakse juhtnööri, mille abil probleemile lahendust leida.

• Pandora laegas – Pandora oli esimene naine, kelle Hephaistos vormis Zeusi käsul savist karistuseks inimkonnale (, kuna nad olid saanud tule ja õppinud ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva). Iga jumal kinkis talle midagi (kauni välimuse, kenad rõivad, meeldiva loomuse), kuid andsid talle ka laeka, millegi halvaga igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mis laekas on, kuid öeldi, et ta ei tohi seda kunagi avada. Kuid Pandora oli tehtud uudishimulikuks ning ühel päeval avas ta laeka ja lasi kõik halvad asjad sealt välja. Muu halva hulgas oli seal siiski ka lootus, kuigi petlik. Sealt mõiste „Pandora laegas“ – tundmatu sisuga keelatud asi.

• Sisyphose töö – Sisyphos kui suurpettur peab oma tegusid viimaks allmaailmas lunastama sellega, et veeretab ülesmäge rasket marmorist kaljupanka, mis mäetipust iga kord jälle allaveereb. Piltlikult tähistab Sisyphose töö ränka, kuid mõtetut tööd.

• Prokrustese säng – Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid. Kui tänapäeval räägitakse Prokrustese sängist, mõeldakse sobimatuid võimalusi, talumatut või sobimatut olukorda, probleemi ebasobivaid lahendusi ning õigustamatuse mõõdupuud, millega vägivaldselt midagi kohandatakse.

• Penelope truudus – Penelope oli Odysseuse naine, kes pidas 20 aastat vastu tüütute kosilaste nõudmistele. Ta valetas, et peab enne uut abiellumist kuduma oma mehe isale valmis surilina, kuid harutas selle salaja öösiti lahti, kuni teenijatüdruk selle saladuse paljastas. Siis ütles ta, et abiellub sellega, kes suudab vinnastada vibu, mida suutis vinnastada vaid ta mees. Sellega ei saanud keegi hakkama, kuni astus ette üks kerjus, kes oligi Odysseus ise ning ta tappis sellega kõik kosilased. Penelope hõiskas rõõmust. Penelope truudus tähendab siirast ustavust.

• Oidipuse kompleks – Oidipus hüljati lapsena, kuna oli ette kuulutatud, et ta tapab oma isa ja abiellub emaga. Ta leidis lambakarjus, kes viis ta Korintose kuningakotta üles kasvatamiseks. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isaga ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma emaga, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kuritegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena.

Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.

• Lethe jõgi – Lethe oli kreeka mütoloogias allilma unustusjõgi. Sellest pidid surnuteriiki jõudnud jooma, et unustada endine elu. Allmaailma jõgedest ülemineku metafoor tähendab veel tänapäevalgi ärasuremist.

Sõnad “letaalne” (surmaga lõppev) ja “letargia” (sügava une taoline seisund) on aga ilmselgelt seotud Lethe jõega.

• Kerberos – Kerberos on mitmepealine koer, kes valvab Allilma väravaid(, et hoida põgenemast neid, kes on ületanud Styxi jõe).

• Amatsoonid – Amatsoonid olid kõige rahuarmastavama nümfi, Harmonia tütred, ent nende isa oli kohutav sõjajumal Ares. Nad olid vallutushimulised naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias. Nad heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst.

• Kükloop – Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile, tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke

• Kentaur – Hobuinimesed. Inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes.

• Paan – Kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Inetu – kitsejalad, -pea ja –sarved. Uitas metsades ja mägedes. Oli tihti armunud mõnda nümfi, kuid inetuse tõttu oli vastuarmastuseta. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika.

• Sileen

• Sireen – linnu keha ja inimese – enamasti naise – peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid.

• Nümfid – väiksemad loodusjumalad.

• Menelaos – Sparta kuningas

• Agamemnon – Mükeene kuningas. Menelaose vend. Agamemnoni naise õe röövist algas Trooja sõda.

• Laertes – Odysseuse isa

• Iphigeneia - Iphigeneia oli kuninga Agamemnoni tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega.

• Priamos – Hektori isa, Trooja kuningas.