Jõed on vooluveekogud
Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme
Jõed kujundavad Maa pinnamoodi
Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli

Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest.


Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:
Lume ja igilume sulamisest
Sademetest
Liustikujää sulamisest
Põhjaveest
Teistest veekogudest


JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI

Jõe veerežiim on jõe
veetaseme ajaline muutumine

Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub
kliimast,
aastaajast,
jõe geograafilisest asendist,
pinnamoest,
muld-ja taimkattest
ning maakasutusest.

Olulised mõisted

Vooluhulk
See on vee kogus kuup-meetrites või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget

Hüdrograaf
See on jõe äravoolu-diagramm, mis kajastab jõe voolu-hulkade hooajalist muutlikust

Valgla ehk äravooluala
Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee

TULV
Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus, mida võivad põhjustada hoogvihmad jne.


PÕHJAVESI
Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett.
Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit.
Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi esineb seal ajutiselt.
Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.

Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas
Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul
Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga

Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus.

Inimtegevuse mõju tagajärjed:
Veetaseme alanemine
Veekvaliteedi halvenemine

Mis on pedosfäär?
Pedon muld
Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad.
Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt.

Mulla teke
lähtekivim
kliima
reljeef
veerežiim
taimestik
loomastik



mulla vanus
inimtegevus

LÄHTEKIVIM
Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa.
Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse

a) paepealsed (lubjarikkad) alad

b) põhimoreen (lubjavaene)

KLIIMA
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus.
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe,orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus

Murenemine
murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel
Füüsikaline murenemine e rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine

Füüsikaline murenemine
on kivimite mehaaniline peenendumine ilma

keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta,
mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri

kõikumise ulatus ja sagedus on suur.

Keemiline murenemine
kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas

Murenemise tähtsus looduses:
Tekivad setted, muld, muutub pinnamood.
Muld on elukohaks paljudele organismidele.
Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgeid taimi püsti.
Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja õhku.
Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend

Pinnamood
Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist.
Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt.
Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile
kõrgemal põhjavesi on sügaval – parasniisked või põuakartlikud mullad,
madalamal on põhjavesi maapinna lähedal – liigniisked mullad,
järsematel nõlvadel on vee-erosioon

TAIMED
Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus.
See sisaldab taime kasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.

Taimede ja mullaelustiku koos-tegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaelanikud segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.

MULLA VANUS
Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
noored mullad: kerkiv mererand, laavakatted – mullatekke algus,

mandrijäätumise järel Eestis – teke algas 10 000 kuni 13 000 aastat tagasi,

ekvatoriaalsed alad – mullad on arenenud miljon aastat

Mulla koostis ja omadused

Muld koosneb peamiselt tahkest ainest - lähtekivimist pärinevast mineraalsest ning taimede loodud orgaanilisest (kõdunevad taimejäänused, huumus) osast. Eesti põllumuldades on huumust 2-5%. Mullas leidub alati ka teatav kogus vett ja õhku.


Mullas toimuvad protsessid:
leetumine,
leostumine
kamardumine,
gleistumine,
sooldumine
mineraliseerumine
Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuva veega mullast ära uhutakse , mulla keemiline viljakus langeb.
Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus, on iseloomulik tundramuldadele, Eesti põllumuldadest on gleistunud 70%.
Leostumine – lahustunud soolade ärakanne
Mineraliseerumine – org. ainete lagunemine mullas lihtsateks mineraalaineteks (CO2, H2O, NH3)
Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumus-horisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim
Sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.


INIMTEGEVUSE MÕJU- muldade hävimine

Muldade hävimise põhjused:
valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed )

Tagajärjed:
mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine .

Pedosfäär

Pedosfäär - Muld

• Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud eluta ja eluslooduse pikaajalisel vastatikusel toimel
• Muld on üks kõige hinnalisemaid loodusvarasid, kuna see mõjutab ökosüsteemi kõiki osi
• Mida muld teeb?
  • Loob keskkonna taimede kasvamiseks – toitu, riided ja muud materjalid
  • Filtreerib vihmavett
  • Hoiab soojust
  • Osaleb gaasivahetuses ja jäätmete ümbertöötlemises huumuseks
  • Loob elukeskkonna miljonitele liikidele
• Kõige esimesena asuvad pinnasele elama samblikud, mulda pole vaja, kuna samblikutel pole juuri;lehti ja nad saavad oma toitained õhust. Aja möödudes tekib surnud samblikest õhuke huumusekiht, mille on lagundanud seened ning bakterid
• Murenemine - protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad
• Murenemise tagajärg on lähtekivim
• Lähtekivim - ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest
• Lähtekivimi omadused avaldavad suurt mõju mulla omadustele:
  • keemilisele koostisele
  • lõimisele
  • füüsikalistele omadustele
  • viljakusele

Füüsikaline murenemine	Keemiline murenemine
Rabenemine	Porsumine
Mehaaniline peenestumine – kividesse tekivad praod ja lihtsalt eralduvad teineteisest	Keemiliste omadustega kivimite omavaheline reageerimine, mille mõlema kokkupuutel tekib uus aine (Põhja-Eestis lubjakivi)
Temperatuuri suur kõikumine, Vähe sademeid	Niiskust palju
Vee külmumine	Suur kuumus
Kõrbed, tundrad, parasvööde, kõrgmäestikes	Vihmametsades

• Kliima:
  • Murenemise kiirus sõltub kliimast
  • Sademetest ja temp. Sõltub mullal kasvav taimestik
  • Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus
• Pinnamood:
  • Tasasel maastikul on murenemine ja mulla teke ühtlaselt piirkonnas jaotunud
  • Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutust
  • Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, kui põhjapoolsed nõlvad
  • Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht selle jalamile
• Aeg:
  • Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kuna mulla teke võtab meeletult kaua aega
  • Eesti mullastik on ainult 10 000 aastat vana – Jääaeg siin piirkonnas lõppes siis
  • Mida noorem on muld, seda enam sõltub lähtekivimist
• Organismid:
  • Taimed – nende lagundamisel tekib mulla viljakaim kiht-huumus
  • Huumus - maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus
  • Loomad – kobestavad/segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid, mis käitub mullale, kui kompostina
• Inimtegevus:
  • Inimene võib teha kõike, mis tahab, aga kõik tema tegevus rohkem hävitab mulda, kui teeb sellele head

Mullahorisondid
kõdu horisont
huumushorisont
leethorisont (väljauhtehorisont)
sisseuhtehorisont
lähtekivim
aluspõhjakivim
gleihorisont
turbahorisont

Mullaprofiil – mullahorisontide läbilõige

Mullahorisont – Silmaga eristatavad maapinnaga eri värvi kihid




Maailmamullad!

Tundravööndi mullad -

Okasmetsa mullad - Mullapinnal püsiv mitmekihiline kõduhorisont; kõdukihi all hallikasvalge väljauhte horisont.

Rohtlate mullad - viljakad mustmullad.

Kõrbete mullad - orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevumärgatav, sellele järgneb soolarikas B-horisont ja lähtekivim.

Ekvatoriaalsed mullad - nimetatakse puna- ja kollamuldadeks, huumust peaaegu et ei tekigi,

Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Okeaania

Madagaskar	Antananarivo
Zimbabwe	Harare
Ekvatoriaal-Guinea	Malabo
Benin	Porto-Novo
Etioopia	Addis Abeba
Tansaania	Dodoma
Botswana	Gaborone
Elevandiluurannik	Yamoussoukro
Uganda	Kampala
Kenya	Nairobi
Mauritaania	Nouakchott
Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik	El Aaiun
Senegal	Dakar
Gabon	Libreville
Alžeeria	Alžiir
Liibüa	Tripoli
Angola	Luanda
Kongo	Brazzaville
Sudaan	Hartum
Maroko	Rabat
Tuneesia	Tunis
Mali	Bamako
Kesk-Aafrika Vabariik	Bangui
Kamerun	Yaounde
Somaalia	Muqdisho
Ghana	Accra
Libeeria	Monrovia
Egiptus	Kairo
Tšaad	N'Djamena
Namiibia	Windhoek
Lõuna-Aafrika	Pretoria
Rwanda	Kigali
Niger	Miamey
Sambia	Lusaka
Nigeeria	Abuja
Kongo Demokraatlik vabariik	Kinshasa
Togo	Togo-Lome
Mosambiik	Maputo
Burkina Faso	Ouagadougou
Lesotho	Maseru
Guinea-Bissau	Bissau
Svaasimaa	Mbabane
Burundi	Bujumbura
Gambia	Banjul
Eritrea	Asmara
Sierra-Leone	Freetown
Filipiinid	Manila
Indoneesia	Jakarta
Malaisia	Kuala Lumpur
Uus-Meremaa	Wellington
Austraalia	Canberra
Singapur	Singapur
Paapua Uus-Guinea	Port Moresby
Ida-Timor	Dili
Venetsueela	Caracas
Kolumbia	Bogota
Peruu	Lima
Tšiili	Santiago
Boliivia	Sucre/La Paz
Paraguay	Asuncion
Uruguay	Montevideo
Brasiilia	Brasilia
Argentiina	Buenos Aires
Prantsuse Guajaana	Pariis
Suriname	Paramaribo
Guajaana	Georgetown

2011/2012

Kunstiajalugu.

Kunsti tekkimine.

Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine.

Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on:

• suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine
• ilu, kaunistamine pärast
• eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada

Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused.

Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne.

Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud.

Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb...

arhitektuur e ehituskunst skulptuur

1. profaanarhitektuur (ilmalik) 1. reljeef- e pinnakunst
2. sakraalarhitektuur (püha) 2. imonplastika e täisskulptuur

maalikunst graafika

• tahvelmaal * trükikunst

• seinamaal * arvutidisain
• miniatuurmaal

tarbekunst

• disain
• isevalmistatud

Kunstistiile eristatakse mingite kindlate iseloomulike tunnuste järgi.

Ürgühiskonna kunst.

(Ürg) Keskaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda vana kiviajaks (paleoliitikum), keskkiviajaks (mesoliitikum) ja uuskiviajaks (neoliitikum).

Vanema kiviaja mälestised pärinevad 30-40 a eKr. Kõige vanemad olid koopamaalid. Koopamaale on leitud laialdaselt territoorumil Vaiksest Atlandi ookeanini ja Koola ps Musta mereni. Need on tehtud aastatuhandete jooksul. Erinevate kunstnike looming. Sõltumata piirkonnast, olid erinevused väikesed, äärmiselt valistlikud. Kasutati looduslike värve. Kõige kuulsamad on Attamina ja Lascoux koopad.

§ 3. Neoliitiline kunst.

Jääaeg lõppes 10 at eKr. Sama aastatuhandega tähistatakse paleoliitikumi lõppu.

Neoliitikumi algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatuse muutumisega peamiseks elualaks. See oli suur murrang inimkonna ajaloos.

Neoliitikum kestis Lähis-Idas 7 at – 3 at eKr. Põhja-Euroopas, sh Eestis levis see hiljem.

Põlluharijate usundis võib püsida vanemast kiviajast päritud animism. Et teispoolsusega suhelda, on loodusrahvastel palju rituaalseid pidustusi ja tseremooniaid. Neist osavõtjad esinevad tihti maskides.

Fantaasiaküllased maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab rikkalikku kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust.

Ornamentide sünd ja areng. Megaliitilised ehitised.

Stonehenge Inglismaal.

Menhirid – pikk kivi. Kilomeetripikkust ridadena katavad mehirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis.

Dolmen – kivilaud.
§ 4. Vana-Mesopotaamia kunst.

Mesopotaamia ala oli avatud ühiskond. Ehitistest tsikuraaid (astmeline tempel, reeglina 3 või 7 astet). 3 – kolme elemendi (maa, õhk, vesi) järgi. 7 – seitsme planeedi järgi. Ülemine aste oli väljavalituile.

Pinnas oli soine, püsivat ehitusmaterjali polnud. Peamine oli savi. Selle tõttu, et on kiirelt lagunev, ei ole eriti enam olemas.

Skulptuur: Naramsini võidutseb.

Täisskulptuur: istuvad või seisvad figuurid, peamiselt teoriidist. Figuurid olid jäigad, puised. Käed-jalad loomutruud, aga mitte proportsionaalsed.

Pitsatikivid olid silindrikujulised, marmorist või vääriskivist, kujud sisse.

GILGAMESH.

§ 5. Babüloonia kunst. Assüüria kunst.

Vana-Babüloonia. Uus-Babüloonia.

18.saj eKr Nebukadnetsar 605a eKr

- maailma vanim seadustekogu - linn taastati, oli ümbritsetud 2x

Hammurapi koodeks müüriga

- ei ole midagi järel, tehti maa- - jumalanna Ištari peaväravast edasi

tasa assüürlaste poolt protsessioonitänavale. Pidulik rongkäik. Marduk. 7Astmeline tsiku-
raat. (Paabeli torn) Semiramise ripp-
aiad. Terrassidele rajatud aiad, kus
paiknesid kõik taimed.

Assüüria kunst.

Ajalukku läinud sõjaka rahvana. Kasutati küüditamist.

Paleeehitus, Sargon II loss: Horsabadi loss (210 ruumi, 30 siseõue, mis asetsesid 14m kõrgusel)

Skulptuurist: reljeef oli täielikult arhitektuuriteenistuses. Peamiselt sündmused valitsejate elust.

• täisfiguurid olid jõulised, tugevad. Keha oli antud edasi umbmääraselt, aga palju detaile.

Väravavalvurid olid lõvi või härja keha, inimese pea ja tiibadega kujud.

Pärsia kunst.

6. saj – 4.saj eKr. Aleksander Suur.

Templid puuduvad. Olid tulekummardajad.

Rituaale viidi lävi lahtise taeva all.

Haudehitistest: Kyrose haud Pasargadais (kasut. Sambaid)

Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios, Xerxes.

Ümarplastika: reljeef – Dareiose kaardivägi susalossis.
§ 6. Vana-Egiptus. Püramiidid.

Ajalugu jagatakse...

Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood

3000-2130 eKr 2130-1990 eKr 1950-1650 eKr 1650-1550 eKr
3-6 dünastia 7-11 dünastia 12-14 dünastia 15-17 dünastia

Uus riik Hilis-Egiptus 525 – 332 eKr = Egiptus pärslaste käes

1550-1075 eKr 1075-525 eKr

18-20 dünastia 21-26 dünastia

Makedoonia Aleksandri valitsemise aeg 332-323 eKr

Ptolemaioste riik 332-30 eKr

alates 30 eKr – Rooma riigi periood.

Egiptlaste ajaarvamine algas iga vaaraoga algusest peale. Egiptuse näol oli tegu suletud ühiskonnaga. Selle tõttu püsis kunst puutumatune aastatuhandeid. Asustus enamasti Niiluse orus. Pikk, aga kitsas territoorium. Niiluse üleujutused olid regulaarsed.

§ 7. Kujutav kunst.

Maali-ja reljeefikunst olid väga lähedased, kuna egiptlased tegid väga madalat reljeefi.

Reljeeof oli madal ja värviline ning tervikuna kutsutakse pinnakunstiks. Iseloomustab: selgus ja ülevaatlikkus, mida selgitatakse hieroglüüfidega.

Valitses kindel väljakujunenud süsteem.

Pinnakunstis perpektiivi ei tuntud. Valitsejaid kujutati kõige suuremana, siis ametnikud ja seejärel lihtinimesed.

Kuningaid ja ametnikke kujutati tingimata Egiptuse poosis.

Profiilis oli nägu, jalad ja alakeha, käed. Otsevaates ülakeha, õlad, silm.

Plastikas eristatakse 2 gruppi:

1. vaaraod ja ülikud. Seisvad figuurid – käed lõdvalt või üks rinna peal risti, pea püsti, vasak jalg eespool, kontraposti ei kasutatud. [kontrapost – tugijalg]
   Istuvad kujud. Jalad teineteise kõrval, käed põlvedel või üks rinnal risti.
2. Rahvalikud figuurid. Palju elavamad, erinevad pisiskulptuuridena.

§ 8. Vana riigi periood.

Mükerinose grupp (Mykerinos)

Suure sfinksi kuju (20m) Hefreni püramiid

Pisiskulptuurid. Kirjutaja, külavanem.

Keskmise riigi periood.

Penihassani haua pinnakunst.

Uue riigi periood.

Riik täielikult tsentraliseeritud e tugeva keskvõimuga.

Kunst sõltus rohkem üksikute valitsejate tahtest. Egiptus väljus oma riigi piiridest (Tutmosis).

Kerged mõjud mujalt. Rafineeritus (peen, meisterlik) Amenhotep IV ajal (Ehnatom) Hästi tuntud on Ehnaton koos oma naise Nofretetega ja 3 tütrega. Terve hulk Nofretete büste on palju. Teda peeti tolle aja naisideaaliks. Representatiivne toredus e esinduslik oli Ramses II ajal, kes lasi ehitada kuulsa Ramasseumi. Abu Simbeli templi ees Ramses II istuvad figuurid.

Pärast Ramses II hakkas langus, aga veel Ptolemaioste ajal püsis kunst.

§ 9. Kreeta-Mükeene kunst e Egeuse kunst.

Euroopa vanim kunst. Eristatakse kolme piirkonda.

Küklaadiline kunst. Küklaat – saarestik Kreeta ja mandri-Kreeka vahel. Sealt pärinevad peamiselt stiliseeritud väikefiguurid.

Kreeta kunst. U 2600-1100 eKr. Kutsutakse ka minoiliseks, tuleb Kreeta legendaarsest kuningast Minosest. Minotaur – poolinimene, poolhärg.

Veel jagatakse see 3ks ajajärguks.

Vara-, kesk- ja hilisminoiline.

Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine – 30m.

Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus.

Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos)

Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust.

Arhitektuur. Ehituskunst.

Lossi iseloomustus. - olid kindlustamata ja mitmekorruselised, kusjuures trepid paiknesid ebakorrapäraselt. Puudus keskne ruum, sammas läks ülevalt. Olid kaunistatud seinamaalidega. Piltide teemaks peo-, jahi-, tseremooniastseenid.

Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maa-alused hauad – kaks suurmeest. (Tšingis-Khaan 13saj; Attila 5saj) Lossid ja hauad olid kaunistatud seinamaalidega. Ainsaks reljeefkaunistuseks oli Lõvivärav Mükeenes.

Mükeene – kultuurikeskus. Tirünsi ja Mükeene – võimsad kindlustatud lossid, lossil oli pearuum – megaron e meestesaal, kus peeti nõu ja korraldati pidusid, puudus keskne õu, kasutati võlvimist, sammas sama, omapäraseim – suured maa-alused hauad (kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m.

§ 10. Kreeka kunst.

Periodiseeritakse:

1. Kreeta-Mükeene periood. 12.saj eKr
2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.-8. saj eKr
3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.-6. saj eKR
4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr
5. Hellenismi periood. 4.-1. saj eKr

Kreeka arhitektuur.

Dooria stiil Korintose stiil Joonia stiil

Kreeka tempel paiknes kõrgel alaehitisel, mille viimane aste on stülobaat. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Põhiplaanilt oli tempel piklik nelinurk, mis koosnes kolmest osast. Põhiruum – naos 'e cella.

Antidega tempel. Täiuslikum – peripteer. Keeruliseim – dipteer.

Templitel eristatakse kolme stiili.

DOORIA – kõige lihtsam, iseloomustus: rangus ja tugevus, sambal puudus baas, tüvi oli keskelt jämedam, kapiteel oli kõige lihtsam. Friis koosnes metoopidest ja triglüüfidest. Kasutati värvimist. Sammaste arv oli alati kindla plaani järgi. Pikiküljel paiknes 2x otsakülje sammaste arv (2x+1)

JOONIA – iseloomustus: suurem kergus, elegants, sammas oli peenem, oli baas, tüves olid sooned e kannelüürid, kapiteelil abakus koosnes rullpadjanditest, mis keerdusid nagu oina sarved.

KORINTOS – erines ainult kapiteel, poolest oli kõrge ja meenutas akantuse õit.

§ 11. Kreeka ehitusmälestised.

Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7.sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel umbes 550 eKr. Poseidoni tempel.

Arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril ehitati Zeusi tempel Olümpias, 64m pikkune peripteer, mille skulptuuraalne kujundus oli eriti meisterlik.

6.saj eKr kujunes välja joonia stiil. Efesoses ehitati hiiglaslik jumalanna Artemise dipteer, 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ning 18m kõrguste sammastega tempel. Efesose templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest.

5. saj eKr hakkas joonia stiil levima päris-Kreekas Atika maakonnas ja omandas seal erijooni – ehitised on väiksemad ning nende friisid on kaunistatud reljeefidega.

Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateena, 5.saj juhtivas linnriigis. Tähtsaim ehitis oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel. Kohe pärast Parthenoni valmimist 437.a eKr alustati Akropoli kõrgendiku läänetipus paraadliku väravaehitise Propüleede rajamist.

5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel – Erechtheion.

§ 12. Vanakreeka skulptuur.

Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks.

Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn krüselefantiintehnikas skulptuure, kuid neist teame ainult kirjelduste põhjal. Selles tehnikas loodi 5.saj eKr 12m kõrgune Athena kuju Parthenoni templis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias.

Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid e kouros ja riietatud naisfiguurid e kore. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised.

Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi.

5.saj kesskel eKr valmis Sparta skulptori Polykleitose ''Odakandja''. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti ''Kettaheitja''.

Odakandja (Polykleitos) Kettaheitja (Myron)

Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kuid 1799.aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti Muuseumi.

4.saj eKr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks.

Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4.saj eKr inimlikkust.

§ 13. Vanakreeka maalikunst.

Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.saj eKr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.

8.saj lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.

6.saj alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. 6.saj lõpul eKr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses eKr hakkasid seina ja tahvelmaailijad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni.
Maalikunst.

Vesuuv hävitas kaks linna Itaalias. Seinamaalis eristatakse nelja stiili.
a) inkrustatsioon

b) arhitektuur

c) loobuti ruumi avardamisest ja seinapinna jagasid sambad
d)

Inkrustatsioon – seinamaal imiteeris marmorit või kivi. Arhitektuuriosad maaliti seinale perspektiivis.

Arhitektuuriosad – tehti mosaiigikunsti.

Renessanss.

U 15.-16. saj kunst. Eri maades oli renessanss väga erinev.
Ajastu iseloomustus: uuestisünd, taassünd.

[RENESSANSS – ANTIIGITRADITSIOONIDE TAASELUSTAMINE OMA VAIMU]

Termin 'renessanss' võeti kasutusele 18.saj. Omakorda renessansi ajal võeti kasutusele termin 'keskaeg' – 1469.a.

Iseloomustus: a) käib kaasas humanismiga (maailmavaade, mille keskmeks on inimene)

b) inimene sai kõikide asjade mõõdupuuks

c) tekkis Itaalias 14.saj alguses kirjanduses. ''Dante'', ''Dekameron''.

348.a. - Must surm.

Inimkeha ei olnud enam patune, hakati uuesti tundma õppima. Sunnismaisus kadus, asendus raharendiga. Naturaalmajandus kadus. Kasvasid linnad ja linnaelanikkond. Varem tellisid kunsti kirik ja aadlikud, nüüd ka jõukad linnaelanikud. Teadmised ja info hakkas kiiremini liikuma e kasvas luterite hulk (usu sees teisiti mõtlejad). 1445. - trükikunst. 1517. -reformatsioon e usupuhastusliikumine.Inimene peab Jumalaga saama otse rääkida. 1739. - eestikeelne Piibel. Teaduste ja teadmiste areng. Hakkas alguse saama rahvaharidus. Uute teadusharude tekkimine.

MARTIN LUTHER!

Marcus Aureliuse ratsamonument. (läksid moodi renessansiajal). Iga endast lugupidav valitseja tahtis endast monumenti. Eestis on vaid Viljandis – Laidoner. Kõrgetel postamentidel olevad figuurid. Trajanuse sammas. Seisab püsti iseenese raskuse jõul. Klassitsismi ajal hakati uuesti tegema – Trafalgari väljakul, Venemaal.

1492. - Ameerika avastamine. Maadeavastuste algus. Magalhaes. Ümbermaailmareis kõigutas kiriku autoriteeti. Kõik muudatused leidsid kajastust ka kunstis.

Gootika püüdles kõrgustesse, mõõtmed väiksemad. Põhiplaanilt hakkas kirik lähenema ruudule. Sambad, kuplid, kaared. Itaalia – Firenze.

I õitseaeg, II saj teine pool eKr.

Nim kõrgeks stiiliks e kõrgklassikaks.Iseloomustus: täielik vabadus, meisterlikkus loodusvormide edasiandmisel, selgus, lihtsus, ideaalne rahu, sügav religioossus.

MYRON. PHEIDIAS. (Ateena Parthenoni kaunistamine, metoobid, viilud, idaviilud)

Pheidias tegutses Ateenas, Periklese sõber.

Ateena sünd. Zeusi peast. Lääneviilul Ateena võitles Poseidoniga Attica pärast. Veel kujutatud Panatenaiade rongkäik. Peale selle krüselefantiin – 12m kõrgune Ateena tehnikas.

KRÜSELEFANTIIN (KRÜS – kuld; ELEFANTIIN – elevandiluu) Pärast seda läks ta Lõuna-Kreekasse, Olümpiasse. Seal tegi ta Zeusi templisse 13m krüselefantiin-tehnikas istuva kuju. (üks vanaaja seitsmest maailmaimest) Vasakus käes skepter, paremas käes Nike (1,2m)

II õitseaeg. IV saj eKr.

Kaunisstiil. Rahustus peegeldus skulptuuris, lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk Jumalatesse asendus skeptisusega. Rahutu pateetiline käsitlusviis.

Tuntumad: Skopas (marmor, mõned tööd Ateena Atea templist säilinud, kaunistas Halikarnassose mausoleumi.)

Praxiteles (marmor, üksikfiguurid – sisalikutapja Apollon, alasti naisfiguurid – Arlea Aphrodite, töötas välja rõivastusstiili laiades voltides)

Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas.

Polykleitos – kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon.

§ 14. Hellenistlik kunst.

4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele – idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni.

4.saj keskel eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise – Halikarnassose mausoleum. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion.

Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3.saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Väike-Aasias asunud Pergamoni linn. Rhodose koloss.

Ligi 3m kõrgune oli 2.saj alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime 'Samothrake Nike'. Pergamoni altar. Laokooni grupp. Milose Venus.

Halikarnassose mausoleum. Artemise tempel.

Samothrake Nike. Laokooni grupp.

§15. Rooma kunst.

Etruski kunst.
Etruskid olid rahvad, kes elasid Itaalia kirdeosas ja nende tuumikmaaks (?) oli Toscana maakond. Päritolu on vaieldav. Teada on, et neil oli oma kiri ja kirjalikke allikaid on palju. Kiri on dešifreerimata. Moodustasid omavahel lõdvalt seotud poolisteliidu. (polis – linnriik) Ennustuskunst oli väga kõrgel tasemel. Olid ehituskunstis kõrgel järjel. U 3.saj eKr sulandusid nad roomlastesse.

Ehituskunstist. Saab ülevaate vanade linnade ja linnuste varemetest.

Etruski tempel. Mõnevõrra erines Rooma templist.

1. Põhiplaanilt lähenes ruudule
2. Seisis kõrgel alusel poodiumil
3. Puudus Kreeks templi harmoonia
4. Sambad asetsesid laiemalt
5. Murdkatus eendus tugevalt

Etruskide elamust on alguse saanud paljude rahvaste elamutüüp (k.a. meie)

Peamine ruum oli aatrium, mis oli kõige olulisem. Selle ümber võisid koonduda väiksemad ruumid. Tagumises osas aatrium laienes – alae. Peamiseks valgusallikaks oli laes olev avaus – compluvium; all põrandas oli auk vihmavee jaoks - impluvium.
Tiivast ja tagumistest ruumideks kujunes hiljem suursugune eluruum – tablinum.
Egiptlaste kõrval olid etruskid teine rahvas, kes oli pööranud erilist tähelepanu hauatagusele elule. Maeti kaljuhaudadesse. Corneto, Orvieto, Vulci. + rikkalikud hauapanused.
Maalikunst – seinamaalide järgi. Suurt rolli mängisid sisserännanud kreeklased. Mehi kujutati tumedamalt, naisi heledamalt. Igapäevane elu – pidustused. Kohati kujutati üsna abitult. Sarkofaagid on omataolised. Saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel. Täisfiguuridest on tuntumad Kõneleja ja Kapitooliumi emahunt.

Rooma ajaloo periodiseering.

Periodiseeritakse järgmiselt:
kuningate ajajärk – 753 – 510 eKr (viimasena etruski soost; I Romulus.)

II periood. Vabariigi ajajärk. 510-30 eKr, mis jaguneb järgmiselt:
* varane vabariik (510-265 eKr) – pandi paika vabariiklik valitsemissüsteem, roomlased jagunesid patriitsideks, plebeideks. 450 eKr – pandi kirja kaheteist tahvli seadused. Vae victis – häda võidetuile. 387 eKr – valus kokkupõrge gallialastega.

Plebeidel polnud võrdseid õiguseid, aga lõpuks saavutasid selle. Ja nad said õiguse valida rahva tribuuni.

Roomlased päästeti hanede poolt.

§ 16. Rooma arhitektuuri süsteem.

8.saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linna asutas 753.aastal eKr Romulus (kelle vennaks oli Remus). 6.saj lõpul eKr kehtestati Roomas vabariik.

Rooma kunstis oli ka eripära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Kasutati uusu konstruktsioone – kaari, võlve, kupleid. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida – tulemuseks on silindervõlv.

Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad e termid ja amfiteatrid.

1.saj ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. See sai võimalikuks kaarte ja võlvide meisterliku kasutamiseks. Colosseum moodustav ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Colosseum pidi mahutama üle 50 000 vaataja.

Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein.

§ 17. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur.

Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil. Rooma ehitusmaterjal, ehitustehnika ja ehitustüübid olid üks vahend riigi ühendamiseks.

Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Uhkeim neist oli Trajanuse foorum. Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures.

Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Marcus Aureliuse ratsamonument.

Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinusele. Fortuna Virilise tempel.

Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon.

Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängude paik – Circus Maximus.

§ 18. Rooma skulptuur ja maalikunst.

Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Portreedest valmistati palju koopaid ja neid toimetati laiali üle riigi.

Realistlik portree oli oluline, kuid siiski ainult üks osa Rooma skulptuurikunstist.

Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on 79.a pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida alates 18.saj on välja kaevatud.

Maalide temaatika on mitmekesine.

Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed.

§ 19. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid.

Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed.

3.saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks.

Roomas hakkas levima palju kallim materjal – töödeldud loomanahast pärgament. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal.

1.-2.saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maa-alused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm.

Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast e Kristust.

Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti nt sarkofaage.

§ 20. Kirikuehituse algus. Mosaiigid.

Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele.

Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks.

Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas, mida on küll hilisemate ümberehitustega muudetud. Viielööviline basiilika oli esimene Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale.

Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, mõnikord aga puudus hoopis – siis paistsid kirikus viibijatele katusesarikad. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.

§ 21. Bütsantsi arhitektuur.

Keiser Constantinus nimetas Bosporose väina äärse Byzantioni Konstantinoopoliks ja tegi sellest pealinna. 395.a. jagunes riik lõplikult Ida- ja Lääne-Rooma riigiks, millel olid erinevad keisrid. Ida-Rooma e Bütsants püsis veel peaaegu 1000 aastat. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsants oli kristlik riik.

Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia katedraal. Mitu kirikut on säilinud Ravennas.

Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid – talumid.

6.saj ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed.

§ 22. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid.

Bütsantsi maalikunsti on katkendlikult säilinud. Usulise sisuga piltide e ikoonide pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Pildieitajad e ikonoklastid lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki.

Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.saj alguses.

Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Varase bütsantsi kunstiga võrreldes hoopis suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali.

Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik.

§ 23. Vanavene arhitektuur ja maalikunst.

Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10.sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17.saj lõpuni säilitas vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme.

Slaavlaste läbikäimine Bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri. Vanavene kunsti võibki pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks.

Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistreid. Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. Novgorodi Sofia katedraali välisilme on väga lihtne ja range.

Skulptuur leidis Venemaal vähe viljelemist. Ümarplastikat ei olnud.

Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis.

Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist ja seal pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika.

§ 24. Islami kunst.

Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda – mošee. Muhameedlane peab 5x päevas palvetama. Mošeesid hakati ehitama juba 7.sajandil.

Mošeede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv – arabesk.

Juba 8.sajandi alguses alustati Damaskuse Suure mošee ehitamist ristiusu kiriku kohale.

Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid.

Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu. Rikkalikul ornamenteeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks.

Roger II kroonimise mantel.

§ 25. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid.

Rändrahvaid on mitmeid. 7.sajandist eKr kuni 3. saj pKr elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal iraani keeli kõnelnud sküüdi hõimud. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks.

Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased.

Kulla või hõbeda üks kasutusviise oli filigraantehnika. Lisaks metallidele on ehete valmistamiseks kasutatud ka emaili e klaasitaolist värvilist massi. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga.

Kesk- ja Lääne-Euroopa suurim rahvas keldid. Keltidel kujunesid sõdalastest ülemkiht ja pealikud.

II saj pKr hakkasid paremate elualade ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud.

Kõige kauem viljelesid germaanlaste rahvakunsti Skandinaavia rahvad. Skandinaava viikingite väljatung.

Viikingite kunsti näiteks on ka arvukad mälestuskivid, nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks.

§ 26. Merovingide kunst. Iirimaa.

Germaani hõimud (vandaalid, goodid, langobardid, frangid jt), kes üksteise järel Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel.

Frangi riik, mida 5.-7. saj valitsenud Merovingide dünastia, on andnud nime kogu ajastule.

Idagoodid rajasid 5.saj lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Theoderichi mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m.

Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool.

Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad). Neid valmistati tihti väärismetallist.

Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik.

Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas.

Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste.

§ 27. Karolingide kunst.

751.aastal sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike.

Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel.

Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused.

§ 28. Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised.

Karolingide aja ehituskunst sõltus peamiselt keisri õukonnast ja oli vähese levikuga. 9.saj lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks.
Linnu toetas tihti paavst.
Ristiusk innustas laiu rahvahulki.
Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10.-12.saj ehituskunsti romaani stiiliks.
Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid.
Vararomaani e Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik.
Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused.

§ 29. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst.

10.saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed. Ottode kunst oli piiratud levikuga, kuid 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Mõnikord katsid reljeefid peaaegu kogu läänefassaadi nt Notre-Dame-la-Grande’i kirik Poitiers’s.
Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. Arvukalt loodi seinamaale. Endiselt õitses miniatuurmaal. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga – Bayeux’ vaip.
Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine.

§ 30. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid.

Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis hoopis hiljem, uusaja alguses. Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144.a sai valmis Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Võlvi ’skeletiks’ said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nim roeteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed.
Esimeste suurte kirikute hulgas oli Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame), mida alustati 1163. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres’i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens’is.
Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Pariisi Jumalaema katedraalis oli see 32m, Reimsis 37,5m ja Amiens’is 42,5m. Beauvais’ katedraali koori võlvid olid koguni 47,5m kõrgused, kuid need varisesid kokku.
Pikihoone oli 3- või 5-lööviline ja basiilikaalse ülesehitusega.
15.-16.saj algust nim hilisgootika ajajärguks. Kõige rikkalikumad hilisgootika näited leiduvad Roueni linnas Normandias.
Gooti stiili ajal jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. Prantsusmaal on säilinud nt Pierrefonds’i linnus ja Carcassonne’i linnamüür, paavstide kindlustatud loss Avigonis ja eriti kaunis looduslikus ümbruses Normandia rannikul väikesel kaljusaarel asuv Mont Saint-Micheli klooster.

§ 31. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal.

Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas.
Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175.a ühe prantsuse meistri osavõtul. 13.saj ehitati Londonis üsna prantsuspärases stiilis Westminster Abbey. See on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. INGLISE VARAGOOTIKA. Kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali.
Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal.
Inglise hilisgootikas moodustub võlviroetest fantastiliselt rikkalik võrgustik. Seda nn perpendikulaarset stiili esindab nt Gloucesteri katedraali koor. Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge’i ja Oxfordi kolledžide hooned.
Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidliult. Sage on kuppel nelitise kohal.
Saksa tellisarhitektuur on eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile. Riia toomkiriku ehitamist alustati 1215.aastal.

§ 32. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst.

Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres’i katedraali läänefassaadil. Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat.
Itaalia reljeefkunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.
Paljud saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt koju uue laadi isegi enne, kui gootika õitis saksa arhitektuuris Nende näiteks on kuulus ratsanikufiguur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale .
Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali e vitraažikunsti. Kauneimad vitraažaknad olid Chartres’i katedraalis ning Pariisis kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle’is.
Hoopis teistsugune oli kunstielu Itaalias. Osalt Bütsantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal.
Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst.

§ 33. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis.
Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise ju vahel, üle 200 aasta jagasid Eestit iivimaa Ordu, Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop.
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda.
Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Valjala kirikut hakati ehitama kohe, kui saarlased olid alistunud vallutajatele.
Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj lõpul. Virumaal ehitati enamasti enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid.
Tallinna kolme suurema kiriku – Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune – esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega.
13.saj keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster.
Tartu keskaegset sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13.-16.saj See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. 19.saj alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu.
Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhioas valmis 14.sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika.

§ 34. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis.

Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13.sajandil. Linnust hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:
a) neemiklinnus – müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast.
b) tornlinnus – sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale.
c) kastell-linnus – nelinurkse müüriga piiratud ala.
Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi, nt võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid.
14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp – konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt.
Võimas ordulinnus oli Viljandis. Ainsana on oma põhiliselt keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares. Eesti linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad eelkõige Tallinnas. Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14.sajandi alguses ning jätkus kogu keskaja vältel.
Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähtsuse võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta.
KESKAEGSED ELAMUD JA ÜHISKONDLIKUD HOONED.
Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ka keskaegset rahumeelset ja ilmalikku ehituskunsti. Vanalinnas on säilinud ka mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda.
15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone.

§ 35. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis.

Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga.
Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel
13.sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega.
Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus.
Tõeliselt suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid.
14.sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis paiknes Harju-Risti kirikus.
Kõrgelt oli keskaja Tallinnas, eriti 15.sajandil, arenenud ka kullassepakunst.
1481.aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar.
1483.aastal saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Notkelt on veel teinegi suurteos, mis on säilinud Tallinnas – „Surmatants“.
15.sajandi lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga.
16.sajandi alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuurteost, mis kuuluvad hilisgootikasse.
1529.aastal müüriti Suure Rännavärava kohale Tallinna vapikivi.
Nende teostega lõpeb Eestis gootika. 1523.aastal oli alanud luterlik usupuhastus e reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst.