Jõed on vooluveekogud
Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme
Jõed kujundavad Maa pinnamoodi
Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli

Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest.


Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:
Lume ja igilume sulamisest
Sademetest
Liustikujää sulamisest
Põhjaveest
Teistest veekogudest


JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI

Jõe veerežiim on jõe
veetaseme ajaline muutumine

Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub
kliimast,
aastaajast,
jõe geograafilisest asendist,
pinnamoest,
muld-ja taimkattest
ning maakasutusest.

Olulised mõisted

Vooluhulk
See on vee kogus kuup-meetrites või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget

Hüdrograaf
See on jõe äravoolu-diagramm, mis kajastab jõe voolu-hulkade hooajalist muutlikust

Valgla ehk äravooluala
Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee

TULV
Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus, mida võivad põhjustada hoogvihmad jne.


PÕHJAVESI
Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett.
Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit.
Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi esineb seal ajutiselt.
Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.

Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas
Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul
Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga

Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus.

Inimtegevuse mõju tagajärjed:
Veetaseme alanemine
Veekvaliteedi halvenemine