Pedosfäär

Pedosfäär - Muld

• Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud eluta ja eluslooduse pikaajalisel vastatikusel toimel
• Muld on üks kõige hinnalisemaid loodusvarasid, kuna see mõjutab ökosüsteemi kõiki osi
• Mida muld teeb?
  • Loob keskkonna taimede kasvamiseks – toitu, riided ja muud materjalid
  • Filtreerib vihmavett
  • Hoiab soojust
  • Osaleb gaasivahetuses ja jäätmete ümbertöötlemises huumuseks
  • Loob elukeskkonna miljonitele liikidele
• Kõige esimesena asuvad pinnasele elama samblikud, mulda pole vaja, kuna samblikutel pole juuri;lehti ja nad saavad oma toitained õhust. Aja möödudes tekib surnud samblikest õhuke huumusekiht, mille on lagundanud seened ning bakterid
• Murenemine - protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad
• Murenemise tagajärg on lähtekivim
• Lähtekivim - ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest
• Lähtekivimi omadused avaldavad suurt mõju mulla omadustele:
  • keemilisele koostisele
  • lõimisele
  • füüsikalistele omadustele
  • viljakusele

Füüsikaline murenemine	Keemiline murenemine
Rabenemine	Porsumine
Mehaaniline peenestumine – kividesse tekivad praod ja lihtsalt eralduvad teineteisest	Keemiliste omadustega kivimite omavaheline reageerimine, mille mõlema kokkupuutel tekib uus aine (Põhja-Eestis lubjakivi)
Temperatuuri suur kõikumine, Vähe sademeid	Niiskust palju
Vee külmumine	Suur kuumus
Kõrbed, tundrad, parasvööde, kõrgmäestikes	Vihmametsades

• Kliima:
  • Murenemise kiirus sõltub kliimast
  • Sademetest ja temp. Sõltub mullal kasvav taimestik
  • Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus
• Pinnamood:
  • Tasasel maastikul on murenemine ja mulla teke ühtlaselt piirkonnas jaotunud
  • Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutust
  • Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, kui põhjapoolsed nõlvad
  • Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht selle jalamile
• Aeg:
  • Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kuna mulla teke võtab meeletult kaua aega
  • Eesti mullastik on ainult 10 000 aastat vana – Jääaeg siin piirkonnas lõppes siis
  • Mida noorem on muld, seda enam sõltub lähtekivimist
• Organismid:
  • Taimed – nende lagundamisel tekib mulla viljakaim kiht-huumus
  • Huumus - maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus
  • Loomad – kobestavad/segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid, mis käitub mullale, kui kompostina
• Inimtegevus:
  • Inimene võib teha kõike, mis tahab, aga kõik tema tegevus rohkem hävitab mulda, kui teeb sellele head

Mullahorisondid
kõdu horisont
huumushorisont
leethorisont (väljauhtehorisont)
sisseuhtehorisont
lähtekivim
aluspõhjakivim
gleihorisont
turbahorisont

Mullaprofiil – mullahorisontide läbilõige

Mullahorisont – Silmaga eristatavad maapinnaga eri värvi kihid




Maailmamullad!

Tundravööndi mullad -

Okasmetsa mullad - Mullapinnal püsiv mitmekihiline kõduhorisont; kõdukihi all hallikasvalge väljauhte horisont.

Rohtlate mullad - viljakad mustmullad.

Kõrbete mullad - orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevumärgatav, sellele järgneb soolarikas B-horisont ja lähtekivim.

Ekvatoriaalsed mullad - nimetatakse puna- ja kollamuldadeks, huumust peaaegu et ei tekigi,