Mis on pedosfäär?
Pedon muld
Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad.
Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt.

Mulla teke
lähtekivim
kliima
reljeef
veerežiim
taimestik
loomastik



mulla vanus
inimtegevus

LÄHTEKIVIM
Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa.
Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse

a) paepealsed (lubjarikkad) alad

b) põhimoreen (lubjavaene)

KLIIMA
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus.
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe,orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus

Murenemine
murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel
Füüsikaline murenemine e rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine

Füüsikaline murenemine
on kivimite mehaaniline peenendumine ilma

keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta,
mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri

kõikumise ulatus ja sagedus on suur.

Keemiline murenemine
kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas

Murenemise tähtsus looduses:
Tekivad setted, muld, muutub pinnamood.
Muld on elukohaks paljudele organismidele.
Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgeid taimi püsti.
Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja õhku.
Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend

Pinnamood
Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist.
Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt.
Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile
kõrgemal põhjavesi on sügaval – parasniisked või põuakartlikud mullad,
madalamal on põhjavesi maapinna lähedal – liigniisked mullad,
järsematel nõlvadel on vee-erosioon

TAIMED
Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus.
See sisaldab taime kasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.

Taimede ja mullaelustiku koos-tegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaelanikud segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.

MULLA VANUS
Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
noored mullad: kerkiv mererand, laavakatted – mullatekke algus,

mandrijäätumise järel Eestis – teke algas 10 000 kuni 13 000 aastat tagasi,

ekvatoriaalsed alad – mullad on arenenud miljon aastat

Mulla koostis ja omadused

Muld koosneb peamiselt tahkest ainest - lähtekivimist pärinevast mineraalsest ning taimede loodud orgaanilisest (kõdunevad taimejäänused, huumus) osast. Eesti põllumuldades on huumust 2-5%. Mullas leidub alati ka teatav kogus vett ja õhku.


Mullas toimuvad protsessid:
leetumine,
leostumine
kamardumine,
gleistumine,
sooldumine
mineraliseerumine
Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuva veega mullast ära uhutakse , mulla keemiline viljakus langeb.
Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus, on iseloomulik tundramuldadele, Eesti põllumuldadest on gleistunud 70%.
Leostumine – lahustunud soolade ärakanne
Mineraliseerumine – org. ainete lagunemine mullas lihtsateks mineraalaineteks (CO2, H2O, NH3)
Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumus-horisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim
Sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.


INIMTEGEVUSE MÕJU- muldade hävimine

Muldade hävimise põhjused:
valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed )

Tagajärjed:
mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine .